Susann

Iga pildistavaga seostub mul alati mingi mõte. Mis mõte on mul seoses Susanniga? Täiesti erakordne preili! Vaatamata sellele, et me oleme juba korduvalt kohtunud, ei ole ta jätkuvalt nõus minuga suhtlema. Selline meelekindlus on hämmastav, isegi minusuguse jonnipunni jaoks. Aga ega tegelikult ei peagi iga laps minuga väga avatult suhtlema ja suure hurraaga sülle pugema. Küllap ta teab, et mida mina kahe poisi emana küll võiksin teada väikestest tüdrukutest 😉

Susanni ema siiski soovis saada mõne ilusa pildi ja ega selleks palju vaja ei olegi. Tuleb lihtsalt lasta lapsel avastada oma lillelist maailma, vanaema kasvuhoonet ja maasikapeenart. Nii teemegi koos kõige loomulikumad pildid, millega saab ka tema ühel kaunil päeval meenutada vanaema juures veedetud aega.

Pildistamine lastega

Ma avastasin, et blogis on viimane postitus detsembrist, jõulukad. Varsti on juba jaanipäev ja värskemaid pilte ei olegi jõudnud siia panna. Millega ma siis tegelenud olen? Mina olen kohtunud päris mitme armsa perega ja nautinud võimalusi jäädvustada nende lapsi. Ma olen nii tänulik, et vanemad on usaldanud selle ülesande mulle. Igal kohtumisel olen ma tegelikult natukene mures, sest tihti oodatakse korralikult poseeritud ja sätitud pilte, aga lastega vist ikka päris nii ei saa ja ega see ei ole ka päris see, mida mina teen. No vaadake ise… vahel on kõht tühi, vahel tahaks minema joosta, vahel tahaks maas istuda, vahel tahaks mänguasju puu otsa panna, vahel tahaks lihtsalt emme kaissu peitu pugeda. Kõikide nende “vahel”-te keskel peab pildistamine olema ju ikkagi meeldiv ja rõõmus kohtumine ilma nutu ja ähvardusteta. Ainult nii saab ka imekaunis emme korraks kivile istuda ja rõõmsalt kaamerasse vaadata. Nõus?

Jõulukad

Ongi käes just SEE aeg aastast. Suured, väikesed ja veel väiksemad ootavad põnevusega kingiööd. Mina ei tea, kuidas teile, aga minule meeldib tegelikult pühadest rohkemgi hoopis ootuse aeg ja õnneks ei ole ma selles üksi. Minu abilised on aidanud jäädvustada selle aasta jõulunurgad, kus ma pildistamas käin. Mitmed on juba käinud enda ootusärevust minuga seal jagamas ja mitmes on tulemas veel.

Kes veel ei ole jõudnud, siis kirjutage mulle julgelt aadressile tatjana.siipan@gmail.com ja mõne aja kindlasti leiame veel 😉

Roosamanna

Kuidagi on läinud nii, et roosamannat minuni tavaliselt ei jõua. Enamasti satuvad minu juurde mingil põhjusel need kliendid, kelle peres on kasvamas väikesed noormehed. Selle vastu ei ole mul loomulikult midagi, sest ega minu enda peregi nendest erine ja lapsed on ikka lapsed, aga vahel on ikka päris tore, kui saab veidi roosamannat ka. Oma soovidest tuleb ikka kõva häälega rääkida ja nii leidsidki oma tee minu juurde need preilid. Ja, kui juba toodi väikesed printsessid, siis tuleb kasutada võimalust ja jäädvustada ikka kuninganna ka 😉

Jekaterina

Seda kaunitari on minu piltidel juba nähtud ja küllap nähakse ka veel. Jekaterina on minu juurde toonud oma lapsi ja käinud korduvalt pildistamas ka täitsa ise. Oleme teinud niisama ilupilte ja buduaari ning seekord tuli ta sooviga jäädvustada oma super vormi ja painduvust. Läks muidugi nii nagu alati. Saime täidetud tema jaoks eesmärgi bodybalance piltide näol loojangu ajal, aga ma ei saanud ometi lasta raisku seda võimalust teha ka teisi pilte.

Sõprade põnnid…

Mul on koguaeg nii, et pilte valides keerleb mitu mõtet, mida tahaks blogis ka kirja panna, aga kui juba postitamiseks läheb, siis ei tundu ükski neist enam piisavalt huvitav. Nende piltidega seoses tahaks vist küll ainult ühte öelda… meie sõbrad oskavad teha ikka no üliägedaid lapsi 😀

Kelly & Co

Ükski fotograaf ei julge vist iialgi tunnistada, et ta ei saanud kliendiga hakkama. Minul oli küll selle noormehega kohtudes natukene tunne, et see päev on nüüd käes. Tunnistan ausalt ülesse, et mul ei ole üldiselt probleemi leida lastega ühine keel, aga sellel hurmuril oli sügavalt suva, kas ma üldse eksisteerin. Temal ei olnud vähimatki plaani minuga suhelda või minule naeratada. Temal jätkus silmi ainult oma imearmsa pere jaoks. Nüüd pilte vaadates ei saa ma isegi aru, et mille pärast ma nii väga muretsesin, naeratas ju küll, aga piltidelt ei paista ju välja tsirkus, mis minu selja taga käis.

Suurimad tänud noormehe vanematele, et jaksasite möllata ja minu töö sellega oluliselt kergemaks tegite!

Kadri & Siim

Kadri ja Siimu pildistamisest on nüüdseks juba jupp aega möödas ja praeguse ebareaalse kuumalaine taustal on päris veider meenutada seda päeva. Siis sadas vihma ja tegelikult oli veidi jahe ka (tavaline Eesti suvi), aga neid kahte vaadates ei olnud sel mingit tähtsust. Tundub, et kui oled leidnud inimese, kes igasse sinu päeva rõõmu toob, siis ei ole sel väikesel vihmal mingit võimu.