Sõprade põnnid…

Mul on koguaeg nii, et pilte valides keerleb mitu mõtet, mida tahaks blogis ka kirja panna, aga kui juba postitamiseks läheb, siis ei tundu ükski neist enam piisavalt huvitav. Nende piltidega seoses tahaks vist küll ainult ühte öelda… meie sõbrad oskavad teha ikka no üliägedaid lapsi 😀

Kelly & Co

Ükski fotograaf ei julge vist iialgi tunnistada, et ta ei saanud kliendiga hakkama. Minul oli küll selle noormehega kohtudes natukene tunne, et see päev on nüüd käes. Tunnistan ausalt ülesse, et mul ei ole üldiselt probleemi leida lastega ühine keel, aga sellel hurmuril oli sügavalt suva, kas ma üldse eksisteerin. Temal ei olnud vähimatki plaani minuga suhelda või minule naeratada. Temal jätkus silmi ainult oma imearmsa pere jaoks. Nüüd pilte vaadates ei saa ma isegi aru, et mille pärast ma nii väga muretsesin, naeratas ju küll, aga piltidelt ei paista ju välja tsirkus, mis minu selja taga käis.

Suurimad tänud noormehe vanematele, et jaksasite möllata ja minu töö sellega oluliselt kergemaks tegite!